LASE VÄGI VOOLAMA Jumal on armastus ja tema armastab meid kõiki tingimusteta. See tähendab, mida iganes sa siin lihas olles teed, tema armastab sind ikkagi, sest sina ja tema olete üks. See tähendab, et ta armastab iseennast. Nii peaksime ka meie endid armastama. Kui ma näen inimesi kes on haiged, depressioonis, kes on hädas, siis Jumal minu sees näeb fookusest kõrgemale. Ma näen selle inimese probleemi aga ma ei saa teda aidata ja see kurbus minu sees häirib mind. Tahaksin tormate aitama ja ometi ma ei saa mitte midagi teha. Täna sain teada, et üks mu tuttav on läinud ära teispoolsusse. Isegi naabrid ei teadnud et ta surnud on. Täna kuulsin sellest. Olin kutsunud teda enda juurde, et teha talle kristalli seanssi. Mõtlesin, kui Jumal tahab midagi minu läbi teha, siis ta saadab ta minu juurde. Aga ta ei tulnud. Kas ma viivitasin, oleksin pidanud äkki ise tema juurde minema? Sama olukord oli vaimudest vaevatud noore mehega. Mind kutsuti talle appi. Pidime kokku saama, kuid ta ei tulnud. Õige varsti läks ta teispoolsusse. Olen toru, kelle kaudu oleks saanud Jumal midagi teha. See on selline õrn piir kus pead tunnetama, kas tormad inimesele appi või lased tal ise valida. Inimene võib minna ära ja sina ei saa sinna midagi parata. Minu elus on olnud palju selliseid inimesi, kes on piiri peal. Näen nende olukorda ja ma tean vastust ning võiksin minna ise kohale aga kuidas siis oli piiblis? Kas Jeesus jooksis mööda haiglaid ja otsis haigeid taga? Tema juurde tuldi. Mul on suur vaev südames ja ma mõtlen, miks need inimesed ise minu juurde ei tule? Tunnetan sellist kurbust vaimus ja mul on haigetest kahju. Piibel ütleb, et igal asjal oma aeg. Jumal teab õiget aega. Olen püüdnud kangesti päästa inimest, kuid ta libiseb mu käest siiski. Kui olime koguduses, siis olime usuhullud. Käisin koos vaimuvennaga kabelis surnut üles äratamas. Uskusin, et inimesed võivad endale puuduvad kehaosad saada. Olin kui väike laps kes tegi üle mõistuse käivaid asju. Usun, kui inimene on teatud staadiumis ja tal on ilmutus, siis ta võib endale puuduva jala alla saada. Loomulikult oleneb see inimesest endast. Sa saad kõike usu läbi. Kõik on võimalik sellele kes usub. Jumal teeb imetähti. Kui sa seda ei usu, siis su oma viga. Ole edasi haige, ära usu imedesse Minu elus on nii palju imesid olnud ,et ma ei saa öelda et ma ei usu imedesse. Mu lapse veri on muutunud, põletushaav kadus, autoavariist pääsesin, surmavalla väravatest tulin tagasi. Nii palju imesid. Oleksin võinud ammu surnud olla koos oma perekonnaga ja ometi olen siin. Niisiis , imed on tõesti reaalsed, kui sina usud. Samasta ennast Jumalaga ja usu imedesse. Jumala armastus nii väga armastab meid, et ta on nii kurb. Tunnen seda enda sees. Ümberringi inimesed vajavad Jumala armastust, ometi ei saa tema siin voolata. Miks siis? Kuigi inimesed vajavad armastust, nad siiski ei tõmba seda ligi. Olen kui armastuse pomm, ootan ja vaatan. Üks läheb teispoolsusse, teine läheb, aga mina ei saa mitte midagi teha. Armastus ootab ja ootab millal ta saab voolama hakata, millal ta saab imesid teha sest mina olen ju ainult toru. Kuhu ta voolab, kui pole kuhugi voolata. Ma ei saa ise hakata punnitama Jumala armastust, et seda jagada kui teine ei taha seda vastu võtta. Pean ootama. Ma ei saa minna ja hakata armastust jagama, et kuulutada, kuidas ta meid armastab, kui inimene pole vastavas staadiumis. Armastus ootab objekte. Nii imelik, kannatab see, kes on haige ja kannatab see, kes võib teist trevendada, vägi ei voola. Meil oleks justkui viirus sees, sest kui inimene ei usu, ei saa vägi hakata voolama, Kui mul on ühe jalaga tuttav ja mina räägin talle, et ta võib teise jala ka saada, siis ma võin ju sõnumit jagada, kuid kui tema ei usu, vägi voolama ei hakka. Olen lihtsalt tühipaljas toru. Võin olla isegi tervendusametiga, kuid ainult usk avab kanali kaudu väe voolama. Olen kurb, et minu tuttav läks teispoolsusse ja mind ei liigutatud tema heaks. Talle ei antud armu. Ma ei saanud minna tema juurde ja tema ei tulnud minu juurde. Selleks et vägi hakkaks voolama, on vaja sellist inimest, sellist vastuvõtjat, kes usub imedesse, siis hakkavad imed juhtuma. See on kahepoolne asi. See ei ole nii et üks on imetegija, aga teine ei usu üleüldse et ime toimub. See, kellele imet tehakse, tema peab ka uskuma, et vägi selle inimese läbi tuleb ja teeb selle ime ära, see on mõlemapoolne asi. Niisiis, armastus ootab, ootab oma aega, et imed võiksid sündima hakata usu läbi.