SÖÖMINE...ELU MÕTE?

SÖÖMINE...ELU MÕTE

Naljakas, et söömisest on tehtud selline eriline rituaal.
Nagu elu mõte oleks võimalikult palju erinevaid asju sisse ajada?
Kogu aeg toodetakse üha uusi maiustusi.
Poed on maast laeni igat liiki toite täis.
Söögi valmistamine on nii tähtis, et vaaritatakse tundide viisi.
Pole aega millegi muuga tegeleda, vaja poest koormate viisi toitu koju vedada.
Siis tekib selline tunne, et nagu ei taha midagi.
Käiakse poes ja vaadatakse tuima näoga ringi, miskit ei taha.
Aga kas sa tead, kui hea on paljas leib, kui oled mitu päeva söömata olnud.
Inimesed on hädas, sest on ülekaalus.
Mõni närib teatud aeg porgandit, et siis hiljem jälle jätkata maiustamist.
Sa võid ennast surnuks süüa. See on kohutav, kui palju on kiusatusi.
Tegelikult oleks tore , kui saaks ilma söömata olla, sest siis ei pea nii palju kõhtu orjama.

Kui inimene teeb midagi inspiratsioonis, siis tal ei tule söömine meeldegi.
Siis tal on tähtsamad asjad käsil.
See, kes on pidevas tegevuses, ei lähe kunagi paksuks.
Sellepärast ongi palju ülekaalus inimesi, sest neil puudub inspiratsioon.
Nad teevad rutiinset tööd ja ainus lõbu on söömine teleka ees.
Söömine on kui joomine, mis hakkab külge.
Sa sööd ja jood, sest tahad lõbu saada.
Kui pole osadust oma kõrgema minaga, siis ei jäägi muud üle , kui roboti programm.
Söö ja joo surnuks.
Ausalt öelda, olen ilmutust saanud just siis, kui olen olnud söömata.
Kui sul on kõht kurguauguni täis, sa ei kuule , mis vaim sinus sulle öelda tahab.
Niisiis, söö ja joo, aga pea piiri ja saa täis inspiratsiooni