Ma olen siin, aga ometi ära See maailm on biorobotite maailm.Ma olen siin, aga ometi ära.Kuidas saan ma leppida nõmedusega?Kas ma pean mõtlema, et kusagil on keegi võimas valitseja , kes tahab, et me teeksime nõmedust.Kas seadus, mis on nõme, peab orjastama inimesi?Kes teeb neid nõmedaid seadusi, kas inimene, või on selle inimese kesta all deemon?Miks mina, looja, pean alluma maistele nõmedustele?Ega ikka ei pea küll.Ma olen ära.Vaimus elan teises dimensioonis ja vaatan seda elu kui multifilmi.Vahel hüppan ka mingisse rolli ja mängin kaasa.Nii naljakas on biorobotite maailm. Kui sa taipad, et kõik on film, siis õpid ise ka filmi looma.Nagu sulle meeldib.Sa ei ole siis enam ohver.Sa oled jumal...looja.Kedagi teist pole , me kõik koos moodustame jumala ja igaüks omaette on ka jumal.Sest iga su rakk su kehas on sina ja omab kogu su keha informatsiooni.Ma olen ära, ja oleks kogu aeg ära, kuid armastus minus soovib minna filmi, et seda stsenaariumit muuta.Teeks teise filmi, ja sellise , mis meeldib kõigile.
No comments:
Post a Comment